Poekott

Hiljuti soetasin omale väga inspireeriva raamatu
"Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid" , autoriks Eveli Kaur.
Tema blogi lugedes ei saa piirduda ainult ühe postituse lugemisega, sest kõik on nii sõnukirjeldamatult fantastiliselt kirja pandud, et kohe tahad lugeda ka vanu postitusi. (Miskipärast on tema blogi siiani ainus mille lehele olen end pikemalt unustanud ja käin lehte "värskendamas", et ehk on midagi uut tulnud :P)
Seal sees üks taaskasutatud materjalidest poekott.
Endale ma polegi veel sellist poekotti teinud ja nüüd võib ütelda-tehtud :)
Kangas tundub tuttav?
Tegin selle üle jäänud esikukardina riidest :)




                                                                                    

Keskel koht kinnise jaoks

Kokkupandult hea kaasa haarata

Kiisu sussid tellimustööna

 

Elisa sattus vaimustusse minu poja kutsu sussidest, millest eelnevalt siingi juttu.
Aga preili soov oli valged kiisu sussid :)
Üritasin ääri-veeri uurida, et ehk sobiksid ka roosad notsu sussid, mille õpetuski Drops Design lehel olemas on.
Aga noh sellega kinnitasin endale veelkord fakti, et tellijale vastu ei vaielda :D
Kui kiisu sussid, siis kiisu sussid :)

Silmi tegin oma kolm korda ümber, sest miskipärast ei jäänud ma ise rahule.
Netis surfates leidsin vahva kiisu pildi, kus olid suured rohelised silmad :)
Sellise lõpptulemusega jäin ise väga rahule :)
Tellija kommentaar: "Natuke suured, kuid väga nunnud" :)
Parem suured kui väikesed :P

Kardinad koridori

Hetkel käib meil esiku remont.
Kui lõpuks sobiv kardinapuu leitud, siis oli ju vaja kardinaid ka mida sinna riputada.

Vahele õmblesin pitsi, mille sain taaskord vanaema toodud lina küljest :)

Töölaud on oluline

... jah, seda arvan mina ning oma meest peab ka ikka kiitma! :)

Teadsin, et oma lapsepõlve suvemaal peaks siiani olema üks laud, mille peaks saama korda teha ja sobiks justkui rusikas silmaauku minu töölauaks.. (Laual vanust juba jumal-teab-mitu aastat)
Õnneks on mul selline elukaaslane kes peab restaureerimist väljakutseks ;)

Laud leidmise hetkel..

Võtsime siis kätte ja ühel reedesel päeval sõitsime maale.
Laud küünist üles leitud, aga jalg oli puudu.
Hakkasin juba lootust kaotama kuid ühel hetkel ta end ikkagi "näole" andis.
Vaadates ajahambast pureda saanud lauda, siis hakkasin juba endamisi mõtlema, et tea kas seda ikka annab üles vuntsida?

Läheb juba laua moodi

Tunnid möödusid ning peale lihvimisi, toksimisi liimimisi hakkas asjal jume tekkima :)

Lõpptulemus

   Vahepeal kui lauake kuivas käisime Käesla Avatud Külaväravate üritusel.
Võib ütelda, et laua tuunimine oli ühe nädalavahetuse töö:)

                                     Aitäh sulle! :)

Tuunisin rulood

Vanaema tuulutas oma kappe ja tõi mulle igasugu pitsiga kaunistatud padjapüüre ja linu mis vajasid veidi kohendamist.
Kahjuks ajaratas oli linale oma jälje jätnud ja otsistasin pitsi üles harutada.
Vaatasin aknast välja ja millegipärast jäi ruloo  mulle ette-pits ruloo külge??

Pits lähemalt

Presenteerisin oma välk vaimusünnitist elukaaslasele ja idee kiideti koheselt heaks :)
Järgmine päev teostasin idee ära ja poleks arvanudki, et pits võib ruloole mõnusalt romantilise ilme anda:)




















Ei hakka salgamagi, et pitsi külgeõmblemine
ruloole oli paras nikerdamine, kuid see-eest meeldib
 mulle lõpptulemus väga :)

Lõpptulemus